Selle, kas teie neljajalgne sõber on terve, määrab ennekõike täisväärtuslik toitumine, kuid sageli teevad loomaomanikud oma lemmikuid liigselt hellitades palju vigu, mis põhjustavad looma halva enesetunde ja tõsiseid terviseprobleeme.
KIKA jaekaubanduse juht Ksenia German kinnitab, et selleks, et teie lemmikloom saaks nautida pikka, tervet ja täisväärtuslikku elu, piisab, kui järgite vaid mõnda lihtsat toitumisreeglit.
Milline peaks välja nägema lemmiklooma toidupüramiid?
K. German sõnul on lemmiklooma tervisliku toitumise aluseks kuivsööt – selle määr ulatub lausa 80 protsendini. „Kuivsööt peab moodustama 80% teie lemmiklooma toidust. Seejärel on 10–12% ette nähtud konserveeritud söödale, 3–5% maiustustele ja ülejäänud 1–3% kogu toitumispüramiidist peavad olema toidulisandid,” ütleb ekspert.
Oluline on, et lemmiklooma toitumise alus oleks tervislik ja võimalikult naturaalne, seetõttu on K. German sõnul kõige olulisem piisav kogus valku, mida on lihtne hinnata pakendil oleva info põhjal. "Lemmikloomad on oma olemuselt kiskjalised ja nad vajavad kindlasti loomset valku," rääkis ekspert ja lisas, et selline sööt võib asendada loomadel hõrgutisi (kui reisite ja unustasite hõrgutised kaasa võtta, siis andke oma loomale selle asemel hoopis graanuleid) või isegi toidulisandit, sest need on rikastatud kõigi vajalike ainetega.
K. German juhib tähelepanu sellele, et tänapäeval on poelettidelt võimalik leida valmis, täisväärtuslikku, tippkvaliteediga, lemmiklooma tervislikule seisundile, liigile ja muudele kriteeriumitele kohandatud sööta - see teeb loomaomanike elu lihtsamaks ja aitab hoolitseda lemmiku tervise ja õige toitumise eest, sest nad ei pea enam ise valmistama ega muretsema, kas nende lemmikloomade toit on ikka täisväärtuslik: „Loomaomanikud võivad olla kindlad, et kvaliteetset sööta ostes ei säästa nad mitte ainult aega, vaid tagavad ka selle, et loom saab kõiki talle vajalikke toitaineid ning hinnates söödapakendi hinda päevas, siis maksab see vastavalt lemmiklooma päevanormile isegi vähem kui tass kohvi".
Samuti pööravad eksperdi sõnul söödatootjad üha enam tähelepanu loomse toidu kvaliteedi pikaajalisele säilitamisele ja see jätkusuutlikkuse põhimõte ei kehti ainult inimeste toiduainetetööstuses: „Mis on väga oluline suvisel ajal ja millele pööravad söödatootjad erilist tähelepanu, on pakendamise funktsionaalsus ja sööda pikem säilitamine. Näiteks, juba praegu on poelettidelt võimalik leida sööta, mille avatud pakend sulgub uuesti ja hermeetiliselt, tänu millele ei pudise lemmiklooma toit reisil olles laiali, vaid ettenähtud tingimustel hoidmisel säilib sööda maitse ja lõhn pikka aega muutumatuna. Nii et kui valmistute pikemateks reisideks, siis soovitan sellele tähelepanu pöörata.“
Hõrgutised ja toidulisandid
K. German sõnul on hõrgutised loomale nagu kommid lapsele, seetõttu tuleb neid normeerida vastutustundlikult ja kõige tähtsam on pöörata tähelepanu hõrgutiste koostisele. „Teravilja või erinevate täiteainete baasil valmistatud hõrgutised on väheväärtuslikud ja mittetoitvad. Ideaalsel juhul peaks delikatess põhinema lihal, mida on täiendatud erinevate funktsionaalsete koostisosadega, nagu näiteks vitamiinide, mineraalide, probiootikumi- ja prebiootikumikomplekside või muude looduslike koostisosadega, nagu merevetikad, mis aitavad säilitada hea hammaste hügieeni, hispaania salvei seemned, mis on suurepärane kaltsiumiallikas või lõheõli, mis on ette nähtud immuunsuse tugevdamiseks ning karvkatte ja nahaseisundi toetamiseks, kuid koostis peaks olema teraviljavaba,” räägib ta.
Väikesed hõrgutised, nn näksimised, sobivad K. German sõnul suurepäraselt kasutamiseks loomade treenimisel ning pikemaks närimiseks mõeldud hõrgutised, mis jäetakse loomale, kui tal tuleb pikema aja jooksul üksi olla: "Nii ei hakka tal igav ja ta rahuldab oma närimisvajaduse kingade asemel hõrgutisi närides."
Lemmikloomadele tuleks toidulisandeid anda vastavalt vajadusele ja see peaks olema vaid 1–2 protsenti tema toidunormist, kuid ekspert juhib tähelepanu sellele, et kui lemmiklooma toidetakse kvaliteetse toiduga, siis tavaliselt ta toidulisandeid isegi ei vaja, sest kõik organismi heaks toimimiseks vajalikud ained saab ta kätte toiduga.
„Kui omanik ikka näeb vajadust, siis saab valida toidulisandid vastavalt lemmiklooma funktsioonile, mida ta täidab. Näiteks, kaltsium on vajalik hammaste vahetumisel ja luustiku kasvuks. Kui loomal on seedehäired või ta oksendab, siis soovitan lemmikloomale reisile kaasa võtta iga loomaomaniku apteegis kohustusliku vulkaanilise päritoluga klinoptiloliidi ja kaltsiumkriidi lisandit, mis on esmaabiks vaevuste korral - segame selle veega, pihustame looma ninasõõrmetesse ja lisand teeb oma tööd – kogub kokku toksiinid, puhastab magu, korrastab seedimist", esitleb K.German.
Eksperdi sõnul tuleks nii koerte kui kasside puhul kasutada samu toitumisproportsioone ning kuna kassid on õrnemad, siis võib nende kuiva sööta niisutada sooja veega – selle lõhn ja maitse on parem ning hõrgutisi ei ole vaja liiga palju anda.
Valiku tegemisel lugege silte
Kuigi kvaliteetne sööt aitab hoida looma tervist, ei ole vähem oluline õige valiku tegemine. K. German sõnul on esimene tingimus siltide lugemise oskus: „Kvaliteetsed söödapakendid on tavaliselt väga kõnekad, nii et paljudest asjadest saab aru ka ilma konsultandi abita.“
Asjatundja sõnul ei peaks sööda valikul olema tähtis ainult selle koostis, vaid ka lemmiklooma enda omadused, nagu vanus, allergiad, tervislik seisund jne. „Eelkõige tuleb sööda valikul arvestada lemmiklooma vanuserühma. Kutsikate toidud on toitvamad, sisaldavad rohkem kaloreid ja vastavad kasvava keha vajadustele. Esimese eluaasta jooksul peate oma lemmiklooma toitma Junior toiduga – see annab piisavalt toitaineid. Hiljem, kui lemmikloom on täiskasvanud, on soovitatav toitu võimalikult harva vahetada,“ räägib K. German. Ekspert juhib tähelepanu, et kui otsustate siiski oma lemmiklooma sööta vahetada, peaksite valima sama tootja, kuid täiendama seda teistsuguse valguallikaga.
„Üks põhjus, mil on vaja toitu vahetada, on allergiad. Kuna praegu tehakse lemmikloomadele spetsiaalseid allergiateste ainult välismaal, siis on üsna keeruline kindlaks teha, mis põhjustas lemmikloomale allergiat, seepärast püütakse tavaliselt anda loomale teistsugust toitu. Sel juhul, kui loom sõi näiteks lamba- või linnuliha, siis tuleks need asendada valge kalaga, sest see on hüpoallergeenne valguallikas. Samuti on see valguallikas suurepäraselt seeditav, kerge ja toitev, tagab organismi heaks seisundiks vajaliku A- ja D-vitamiini koguse,” ütleb ekspert.
Veel üks juhtum, mil lemmikloomale soovitatakse pakkuda spetsiaalset toitu, on steriliseerimine. „Näiteks muutub kassi hormoonide tasakaal järgmisel päeval pärast steriliseerimist, mistõttu omanik ei saa oodata ja loota, et tema kass ei lähe paksuks. Kohe pärast steriliseerimist on vaja valida selline toit, mis sobib steriliseeritud lemmikloomale,“ annab nõu K. German.
Eriti suurt tähelepanu lemmiklooma toitumisele peaksid pöörama valgekarvaliste koerte peremehed, sest K. German sõnul määrab toitumine lausa 80% edukat tulemust (ülejäänud 20% määrab hooldus - kosmeetika, vannitamine jne), et vältida karvkatte pruunistumist. „Silmad lähevad pruuniks umbes 85% kõigist lemmikloomadest, kuid valgekarvalistele loomadele on pruunid pisaralaigud esteetilise välimuse jaoks eriti olulised. Valgetele loomadele sobiv spetsiaalne sööt puhastab pisaraid ning seetõttu ei lähe silmaalune karv pruuniks,“ räägib asjatundja ja märgib, et kuigi toitumine määrab suure osa tulemusest, ainult sellest ei piisa. - Vähem oluline pole ka hügieen – vannitamine looduskosmeetikaga, silmade ja kõrvade puhastamine aluselise veega ning loodusliku savimaski kasutamine protseduuride vahel.“
Rasvumine on vaid üks ohtudest
K. German räägib, et üks suurimaid väljakutseid, millega paljud loomaomanikud ikka veel silmitsi seisavad, on lemmiklooma ületoitmine. Selle vältimiseks soovitab ta järgida söödapakendil olevaid konkreetseid päevakoguse juhiseid ja toitu kaaluda – saadaval on ka spetsiaalne mõõdulusikas või nutikauss, mis on suurepärased mõõtmisvahendid lemmiklooma toidu täpseks kaalumiseks ja ideaalse portsjoni suuruse tagamiseks.
„Rasvumine on üks vale toitumise ohtudest, kuid veelgi suurem oht on „ampsud“ otse laualt. Lemmikloomadele ei tohiks anda šokolaadi, rosinaid, avokaadot, sõstraid, alkoholi, kartulit ja paljusid muid tooteid, mis võivad lisaks allergiatele ja ebamugavustundele tekitada ka tõsisemaid terviseprobleeme nagu maksa- ja muude siseorganite kahjustused“, - nimetab ohte K. German.
Ta järeldab, et kui soovime omada tervet, väledat ja pika elueaga lemmiklooma ning käia loomaarstide juures võimalikult harva, tuleb järgida lihtsaid toitumisreegleid: valida kvaliteetne, tippkvaliteediga sööt, järgida söötmisnorme ja toidu asemel otse laualt, anda lemmikloomale spetsiaalseid tervislike maiuseid.
Информация о файлах cookie
